Külmad ilmad, halb soojustusisolatsioon, seinale ja lakke tekkinud niiskuse kondensaat sunnivad korteromanikke soojustama kortereid seestpoolt.
Selleks, et aru saada, miks ei tohi konstruktsioone (seinad, laed) soojustada seestpoolt, tuleb mõista, millised protsessid toimuvad konstruktsioonides temperatuuri ja niiskusrežiimi muutmisel nii väljas, kui ka hoones sees.
Esiteks vaatame, mida tähendab mõiste „kastepunkt”.
„Kastepunkt” on temperatuuritingimused, mille juures õhuniiskus muutub veeks.
Selle temperatuuri punkt asub konstruktsioonis kohas, mis on sõltuv konstruktsiooni soojusjuhtivusest. Olenevalt „kastepunkti” asukohast (kas kaugemal või lähemal siseruumi poole) jääb sein ruumi sees, kas kuivaks või märjaks.
Mida kõrgem on õhuniiskus ruumis, seda kõrgem ning lähem on kastepunkt ruumi faktilise õhutemperatuuri suhtes. Näiteks ruumis, mille õhu temperatuur on + 20 °C ning õhuniiskuse tase 60 % iga pinnal, kus temperatuur jääb alla + 12 °C, tekib kondensaat.
Mida madalam on ruumis õhuniiskuse tase, seda madalam on ruumi faktilisest õhutemperatuurist ka „kastepunkt”. Näiteks, kui ruumis sees on õhutemperatuur  + 20 °C ning õhuniiskuse tase 40%, siis igal pinnal, mille temperatuur on alla + 6 °C, tekib kondensaat.
Kondensaat ei teki vaid ruumis oleva niiskuse tõttu. Iga konstruktsioon sisaldab ka õhku, milles vastavalt temperatuurile tekib ka kondensaat.
Konstruktsioonis „kastepunkti” tekkimine ja asukoht sõltub:
– Soojustuse asukohast ja selle paksusest.
– Hoone välis- ja sisetemperatuuridest.
– Õhu niiskusest väljas ja ruumis sees.

Vaatame konstruktsiooni „kastepunkti” asukohta soojustuse asukohast.

Joonis 1. Väljast soojustatud konstruktsiooni „kastepunkti” asukoht

Joonis 2. Soojustamata konstruktsiooni või „külmasildade” olemasolul „kastepunkti” asukoht

Joonis 3. Seest soojustatud konstruktsiooni „kastepunkti” asukoht

Nagu näha joonisel nr. 3 on soojustusel ainult visuaalne efekt. Me saime külmast lahti, kuid niiskus koguneb soojustuse sisse. Oleme üleviinud kastepunkti asukoha konstruktsiooni sissepoole s.o. sein jääb soojustuse taga pidevalt märjaks. Juhul, kui soojustusena oli kasutatud mineraalvilla, siis antud näite puhul  jääb see märjaks. Kui soojustusena on kasutatud vahtpolüstürooli, siis see jääb kuivaks, kuid see ei muuda asja. Kõrgendatud õhuniiskus koguneb seina sisse ning see soodustab hallituse ja seente tekkimist. Samuti kiireneb metallelementide korrodeerumine (paneelide keevisühendused, armatuur j.n.e.), mis kokkuvõttes toob kaasa konstruktsioonide lagunemise.
Ülaltoodust järeldub, et kõige ohutum ja efektiivsem on soojustada konstruktsioone ainult väljastpoolt.

Anton Slepuhhin
OÜ Ehituskonsult Grupp juhataja.