EHG - Kasulikud nõuanded

Ruumide seestpoolt soojustus. Miks ei tohi paigaldada soojustusisolatsiooni seestpoolt?

26.08.2014

Külmad, halb soojustusisolatsioon, seinal ja laes tekkinud niiskuse kondensaat sunnib mõnesid korteromanike soojustada korterid seestpoolt.
Selleks, et seletada, miks ei tohi konstruktsioone (seinad, laed) soojustada seestpoolt tuleb mõista, millised protsessid toimuvad konstruktsioonides temperatuuri ja niiskusrežiimi muutmisel nii väljast, kui ka hoone seest.
Esialgu vaatame, mis tähendab mõiste „kastepunkt".
„Kastepunkt" - on temperatuuri tingimused, mille juures õhuniiskus muutub veeks.
Selle temperatuuri punkt asub konstruktsiooni kohas, mis sõltub konstruktsiooni soojusjuhtivusest. Olenevalt „kastepunkti" asukohast (seina paksuses on, kas kaugemal või ligedam siseruumi poole) jääb sein ruumi sees, kas kuivaks või märjaks.
Mida kõrgem on õhuniiskus ruumis, seda kõrgem ning ligedam on ruumi faktilise õhutemperatuuri juures. Näiteks ruumi sees, mille õhu temperatuur on + 20 °C ning õhuniiskuse tase 60 % iga pinnal, kus temperatuur jääb alla + 12 °C tekkib kondensaat.
Mida madalam on ruumis õhuniiskuse tase seda madalam on ruumi faktilise õhutemperatuurist ka „kastepunkt". Näiteks, kui ruumi sees õhutemperatuur on + 20 °C ning õhuniiskuse tase 40%, siis igal pinnal, mille temperatuur alla + 6 °C tekkib kondensaat.
Kondensaat ei tekki ainult ruumis oleva niiskuse tõttu. Igas konstruktsioon sisaldab ka õhku, mille sees vastavalt temperatuurile tekkib ka kondensaat.
Konstruktsioonis „kastepunkti" tekkimine ja asukoht sõltub:
- Soojustuse asukohas ja selle paksusest.
- Hoone väljastpoolt ja hoone sisemise temperatuuridest.
- Õhu niiskus väljast ja ruumi sees.

Vaatame konstruktsioonis „kastepunkti" asukohta vastavalt soojustuse asukohast.

 

Joonis 1. Väljast soojustatud konstruktsioonil „kastepunkti" asukoht

 

 

Joonis 2. Mitte soojustatud konstruktsioonil või „külmasildade" olemasolul „kastepunkti" asukoht

 

 

 

                                                                                                                             

          Joonis 3. Seest soojustatud konstruktsioonil „kastepunkti" asukoht

Nagu me näeme joonisel nr. 3 on soojustusel ainult visuaalne efekt. Me saime külmast lahti, kuid niiskus koguneb soojutuse sees. Oleme üleviinud kastepunkti asukoha konstruktsiooni sisemise poole suunas. S.o. sein jääb soojustuse taga pidevalt märjaks. Juhul, kui soojustusena oli kasutatud mineraalvill siis antud juhul see jääb märjaks. Kui soojustusena on kasutatud vahtpolüstürool siis see jääb kuivaks, kuid see ei muuda asja. Kõrgendatud õhuniiskus koguneb seina sisse ning see soodustab hallituse ja seente tekkimisele. Samuti toimub kiiremini metallelementide korrodeerimine (paneelide keevisühendused, armatuur j.n.e.), mis kokkuvõttes toob kaasa konstruktsioonide lagunemist.
Ülaltoodust saab teha järeldust, et kõige ohutum ja efektiivsem on soojustada konstruktsioonid ainult väljastpoolt.

 

Anton Slepuhhinn
Ettevõte OÜ Ehituskonsult Grupp juhataja.